reede, 5. juuni 2009

Unetus!

Täna on terve päeva vihma kallanud. Ärkasin 6:15 hommikul ja juba siis oli maa märg ja sadas, järelikult algas sadu juba öösel. Kella poole kolmeni olin ärkvel, seega mingi aeg peale seda kellaaega hakkas sadama.
Oeh, oleksin tahtnud täna kella 8 ajal hommikul tööl olemise asemel istuda kusagil Raekojaplatsil kohvikus ning hommikukohvi rüübata. Vana hea mälestus vihmasest ja udusest hommikust (ei suuda meenutada, kas see oli kevade või sügise hommik) Raekojaplatsi vanas bistroos istumisest enne Näituse tänaval algavat loengut kummitab mind siiamaani. Selline teistmoodi hommik - udu, vihm, uni, aurav kohvitass ja kriipivalt melanhoolne meeleolu, et seda kõike nautida. Kui ma olen õnnelik, siis ma ei oska selliseid hommikuid niimoodi nautida. Kui ma olen õnnelik, siis ei aja miski mind tunde enne äratuskella üles ega sunni mind jahedal hommikul (seda mäletan nimelt hästi, et oli jahe) vara-vara Raekojaplatsi bistroosse kohvi jooma. Aga tollel ajal ma ei olnud õnnelik. Jah, peaksin seega taas ühel hommikul niimoodi minema, nagu toona, sest - ma ei ole õnnelik. Ma olen kurb. Ja vahel ahastuses lausa. Suudan siiski veel teiste inimestega koos eksisteerida, nendega suhelda. Aga ootan juba Hispaaniasse minekut, et saaks sellest kõigest eemale siin. VEEL TERVELT KUU AEGA! Ootajal on aeg pikk.
Istun magamistoas teki all - hea soe on. Ja nii mõnus on kuulata, kuidas vihm vastu aknalauda trambib. Uinutav meloodia. Tegelikult magasin eelmisel ööl vaid pea neli tundi ning praeguseks olen liiga üleväsinud, et enam magama jääda nii pea. Aga uinutav on see vihma krabistamine ikkagi. Miskipärast tekib tahtmine luuletada. Appi kui ammu ei ole ma enam ühtegi luuletust kirjutanud. Asi, mida mulle vanasti nii sageli nii väga teha meeldis!

vastu plekist aknalauda
trambib vihmasadu
kassid magusasti
unemaadele on kadund
vaikselt istun voodinurgas
teine pool on tühi
sobran oma hingeurkas
nutu silmist pühin
hing mul tusane ja väsind
pelgab olla julge
adekvaatne mõistus peast
on üldse ära kulgend

...rohkem ei tule! Kohmakad riimid! Enam ei oska! :(

0 comments: