Meil elab maja ees üks jube ilus kiisukene. Imeilusate roheliste silmade ja roosa ninakesega, musta-valgekirju kasukaga. Ta on alati näljane, ta sööb kõike. Ükskord viisin talle supikausiga õue piima ja ta jõi kõik korraga ära. 10 minutit tagasi, kui läksin ruloosid alla laskma, nägin teda jälle aknast. Haarasin külmikust vorstijupi, piisas vaid akna lahti tegemisest ja kiis-kiis kutsumisest kui kiisu juba tuli. Püüdis ilusasti kõik vorstitükid kätte ja nosis ära. Ma ei saa aru, kas ta on kodutu või mitte. Ta kasukas on väga korralik. Ja ta vaatab kogu aeg vastastrepikoja esimese korruse akende poole. On ta nende oma? Miks nad siis niimoodi välja ajavad ta alati? Ma saan aru, et ilusa ilmaga, aga tänane ilm on olnud väga jahe ja vihmane... äikseline koguni. Ja ikka on see kiisuke õues. Nii kahju hakkab. Küsisin ükskord ühelt sama trepikoja tädikeselt, et kas tema teab, kelle kass on. Tema arvas, et kodutu. Teaks ma kindlalt, et on kodutu, siis paneks pildid kiisu.ee-sse üles ja hakkaks talle kodu otsima. Panen siia ka pildi - no vaadake ometi kui ilus ta on!
laupäev, 13. juuni 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 comments:
Ilus jaa! Näo järgi tundub et emane - need suudavad ennast ilusamana ka hoida kui kõutsid, kes kogu aeg kaklevad. Meie maja juures (suured Annelinna paneelikad) on palju õnnetuid kodutuid kasse, aga neid ei lubata sööta, sest muidu nad ei lähe enam ukse juurest ära. Ühtegi ei saa endale ka võtta, sest vanematel on kodus mitu kassi ja meil juba korteris elaval kassil on niigi ruumipuudus ja tähelepanuvajadus. Väga kahju on neist muidu ja nad on ikka kõvasti kehvemas seisus kui see kaunitar.
Eks neid vaesekesi on jah igal pool. Eelmise korteri juures õues elas üks kassiperekond - ema ja kaks pojakest. Õnneks õnnestus see pere katuse alla saada ning kiisutüdruku võtsin endale :)
Kahju, et kõigil kassikestel nii ei vea! :(
Postita kommentaar