Haigusest 2

Eile õhtul läks olukord nii hulluks, et olin taas kokku kukkumise äärel. Sedapuhku kodus ja kukkumine oleks hullemal juhul toimunud vaipkattega põrandale. Aga ei juhtunud midagi, veidi aega kõikusin seistes seinast kinni hoides ning siis lõi pildi ette tagasi.
Kahtlustan, et mul on põskkoopapõletik. Ma olen 99% kindel selles! Tunni aja pärast lähen arsti juurde - eks siis selgub. Nina külgedelt on kõik nii valus ja kui kummardan, siis lööb silmadest ja otsaesisest juskui tuld välja. Tegin siis eile esimest korda elus soolakotte. Et ma ei viitsinud kohe ise katsetama hakata, siis helistasin vanaemale... sain natuke targemaks, aga lõpuks otsisin ikkagi netist, kuidas neid tegema peab. Ajasin jämeda soola mikrouunis soojaks ja kiskusin ühe puuvillase särgi käised ära, et oleks seda soola kuhugi sisse panna. Sain kaks toredat nutsakut, mille panin omakorda uuesti mikrouuni. Päris mõnus oli pikutada kaks sooja nutsakut põskede peal. Ja kusjuures mõjusid väga hästi - ma ei ärganud terve öö jooksul kordagi ülesse. Muidu need haigusepäevad alati ärkasin, kuna mingi aeg läks nina nii kinni, et enam hingata ei saanud. Miskipärast ma ei oska läbi une automaatselt suu kaudu hingama hakata! :P Lämbumisoht. Aa, ja ma ei saa peaaegu üldse nuusata. Nii kui nuuskama hakkan on tunne, et pea plahvatab!

Varsti tuleb paps siia ja toob rabarberikooki, jee jee. Ja siis arstile. Tõenäoliselt näen täna lisaks perearstile veel röntgenitädikest ning silmaarsti (ma vist mainisin, et suurest nohust on mul ka silmapõletik tekkinud?).

Lisaks tuli mul meelde, et mul kutsekvalifikatsiooni jaoks vajalikud materjalid ikka REKKi saatmata. Ja templid koopiatele võtmata! Loodan, et kool lahti ka on. Viimati käisin seal majas millalgi 2008 sügisel!

Aga Caroli vennal on täna operatsioon seljalülide ümbruses, mille ebaõnnestumisel võib järgneda jalgade halvatus. Seega minul ei olegi veel kõige jubedam päev! Edu talle!