Täna see juhtus jälle. Käisin hommikul vara-vara perearsti juures ning loomulikult saatis ta mind ka vereproovi andma. Andsin vereproovi ära ja läksin siis trepist alla perearsti ukse taha, et kas pean ise vastust ootama. Istusin seal umber 10 mintsa ja siis selgus, et võin koju minna. Läksin veel samas hoones asuvasse apteeki. Ja seal tundsin, et maru kehv olemine on. Kui oli minu kord asju osta, siis lõi pildi ilme ees täiega virvendama. Suutsin ära maksta ning istusin kiiresti toolile. Apteeker tõi mulle kusagilt nuuskpiiritust... istusin seal mingi 5 minutit.. süda läks ka pahaks, oleks peaaegu oksele hakanud. Tänasin apteekrit ja kobisin siis teisele korrusele ootesaali ning viskasin seal pikali. Lebasin kah viis minutit.. siis otsustasin lõpuks majast väljuda ning siva takso otsida. Jõudsin õnnelikult koju. Viskasin kohe voodisse ja ärkasin alles kaks tundi hiljem.
Huuuh, ränk oli!
reede, 12. juuni 2009
Minestus
Posted by eve at 12:40
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 comments:
Mul oleks tööjuures ükspäev minestus tulnud, peaaegu tuligi. Ma olen tegelt minestamises üpris osav, vanasti olin vähemalt. Nüüd on rohkem julgust öelda, et mul on halb ja ruttu istuda.
Ma isegi mäletan üht korda kui sa Rõngu koolis saalis minestasid!
eks igaühel ole miski omadus, millepärast kuulus ollakse,
Postita kommentaar