Eilse õhtu lõpp on üks suuur kriips. Viimane asi, mida mäletan on see, kuidas Tiu üritas mulle sõnadega mõistust pähe tuua, aga see ei õnnestunud tal.
Olin vist jälle rumal. Vist. Kuigi ma ei tunne täna selle olukorra rumalust eriti. Ilmselt liiga väsinud. Pohmell ja palavik. Terve päeva voodis vedeleda, pidevalt suigatada ja uuesti ärgata kellegi kaisus. No oli hea. Mis teha.
18 päeva tuli ära, no more no more.
Ja täiesti suva on, et tuleb jälle nullist alata.
pühapäev, 19. september 2010
Posted by eve at 01:57
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 comments:
heihei, sister midnight, või siis after midnight. siin oli veel ca 30 min tagasi selline vihm, et ma mõtlesin, et aknaklaasid purunevad!
siin on praegu selline tuul, et see puhub isebi läbi selle uue akna ja fassaadi minu tuppa sisse. annaks kõik kamina eest.
Ei alusta nullist.. mõtlesin endagi olukorra üle täpselt samamoodi ja seekord.. see pole nullist, see lihtsalt on väikene tagasilöök, millest keha toibub kiiremini kui enne neid kaht nädalat.
mkm. ära peta end. ikka nullist! aga mul jätkuvalt savi.
ei ole nullist. mul ka jätkuvalt savi, mida teised arvavad.
mina ei alusta nullist, sest tean, mis tee eelnevalt käinud olen :)
savi on hea.
puhastab organismi mürkainetest.
Haah :P
Postita kommentaar