Naljakas, et ma sellele enne ei mõelnud. Ma ju ise pms rikkusingi kõik ära. Käitusin nagu viimane munn ega näidanud välja, mida tõeliselt tunnen. See panebki teise inimese armastuse kustuma lõpuks. Ma ju peaks teadma. Ise lakkasin ka niimoodi armastamast kunagi.
Oh, Eve Eveke... küllap sa teeksid kõik teistmoodi kui ajas tagasi saaksid minna. Aga sa ei saa. Nagu ütles üks sõber - pole mõtet valada pisaraid paratamatuste üle. Kuigi... ma ei ole kindel, et tegu oli paratamatusega, pigem siiski iseenda rumaluse ja hirmuga. Sellegipoolest, ajamasinat pole veel leiutatud ning mineviku küljes rippumine takistab olevikus elamist, seega püüan nüüd kõigest väest enam mitte nukker olla. Püüan edasi elada. Ilma Temata. Hüvasti, kallis!