Kuidas ma ka ei püüaks ikka veel ei saa rahu. Ta kummitab mind, päeval nähtamatuna mu ümber hõljudes ja öösel mu unenägudes luusides. Ta on kaval. Ta ei näita end iialgi päris selgelt, aga ma tean, et see on Tema. Ja mulle meeldib see tunne, nagu Ta oleks minuga. Vahepeal arvan end hull olevat, sest Ta tundub lihtsalt nii reaalne...nii siin ja praegu ja olemas. Tegelikkuses ei ole Teda enam. Mitte minu jaoks. Mitte iial.