fantastiline hiiumaa

Täiesti hämmastav kui hullult võib hääletamisega vedada. Kõige vingem kogemus oli sõita sellise vanaaegses stiilis katuseta sõjaväemaasturiga. Kohtasime kolme päeva jooksul nii toredaid inimesi. Ja hiidlased on lihtsalt nii heatahtlikud ja sõbralikud. Läksime fantastile Lonaga kahekesi, sest kõik teised tulijaid jäid kas haigeks või polnud ikkagi raha või hüppasid niisama alt ära.

Merel oli võimatult ilus.

Vahepeal reelingult alla vaadetes tekkis vastupandamatu soov alla hüpata. Ma ei taha veel surra, aga tung hüpata oli sellegipoolest. Meri on nii neetult kutsuv lihtsalt.

Kuulikodu ise oli samuti vapustav. Müts maha nende noorte inimeste ees, kes seal ise majandavad. Vegan toidud. Kodutute loomade varjupaik. Need oleksid selle koha märksõnad. Lisaks muidugi ilus loodus ja värske õhk.

Et on jalgpallihooaeg, siis näidati Hiiumaa stiilis kino.

Muusikaelamusi suutsin selle ühe õhtuga päris mitu noppida. Tundmatu Psühho Paat meeldis ning YaG oli üllatavalt hea. Viimase koosseisus mõjus võõrastavalt keegi neoonkollaste päikeseprilliraamidega blond neiu. Laulja ja trummar olid võrreldes ülejäänutega elavamad ja seetõttu kuidagi lahedamad vaadata. Heli oli veits kehv, aga puuokstest improviseeritud lava kohta isegi okei.

Nalja tegi mulle bändi The Lesbians üks kitarrist, kes seisis kogu aeg inimeste poole seljaga. Mis värk sellega oli? Mingi osav trikk, et panna inimesi lava poole vaatama? Ma konkreetselt vaatasin ja ootasin, et näis millal ta oma nägu kavatseb näidata. Alloleva pildi klõpsasin kui ta hetkeks end kergelt profiili keeras...
Parimaks elamuseks sai varahommikuses kerges valguses ja udus esinenud Voog. Polegi sõnu...

Muidu külastajaid oli igasuguseid. Ka päris pisikesi...
Fantasti laupäevane hommik oli fantastiliselt ilus ! :) soe ja linnulaulune.