Vanaema on haiglas. Kukkus rattaga. Reieluus mõra. Natuke jube oli vaadata teda seal niimoodi pikali lamamas, haigla öösärgis, kanüülitud. Aga nagu arvata oli - tema viskas ikka nalja. Mina teen tsipa närvis olles alati sama! Rebisimegi kildu siis kahekesi.
Olevat olnud päris raske opp, miski plaat pandi ja puha. Pühapäevani on haiglas sees!

Tervist sulle, vanaema!