Seebioober nimega Tartu Elu jätkub endistviisi oma uute osade kirjutamist. Iga päev kirjutame uusi osasid. Tänases osas leidis aset surm. Mäletagem ja olgem toeks neile, kes meid vajavad.
Paratamatult tekkis küsimus, et kuidas ise tahaks surra. Surm juhtub meist igaühega kunagi. Surm ei ole tegelikult hirmus, mitte selle jaoks kes sureb. Raske on neil, kes maha jäävad...
pühapäev, 13. juuni 2010
Posted by eve at 06:59
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 comments:
Postita kommentaar