Istun Aili läpakaga aias, õrn tuul kiigutab une peale. Tahaks ära ilusatesse unenägudesse kaduda.
Kergelt nukker olemine on. Maal on vist liiga rahulik kõik, linnakära suudab vahest negatiivsed mõtted ära blokeerida.
Kohe lähen teen kolmanda tassi kohvi ja pärast viskan lallud päikese kätte.
Eilne rattamatk ei ole jalgadele midagi teinud. Lootsin veidikenegi kangust kontides, aga ei midagi. Palju ma sõitma pean siis? 80 km?

Keegi võiks helistada ja Otepääle randa viia mind. Ise ei taha autoga sõitma hakata, ei tea kas enam oskangi.