Kui suudad oma traagikad komöödiaks mõelda, siis tegelikult on elu ikka üle mõistuse naljakas. Ja seaduspärasus KÕIK TULEB RINGIGA TAGASI kehtib endiselt. Paras paras paras. Aga nagu ma ütlesin, paks nahk hakkab kasvama ja kõigest on nii poogen, et ise ka ei usu. Võimalik, et see on mingine järjekordne veider eufooriline enesepetustaadium ning varsti kukun kolinal tagasi reaalsusesse.. Aga no ei! See kõik ongi reaalsus ju. Tragikomöödia ja must huumor elagu ning elujuhtumid oma lõputute tagasitulekutega. Peace, I'm out.