Kas sul on vahel tunne, et elu sinust lihtsalt mööda libiseb? Sina ise aga seisad paigal... Tahaks nagu karjuda ja järele joosta MILLELEGI, aga jalad ei liigu ja äkitselt oled tummakski jäänud. Nagu luupainajat nähes, teate küll.
Ärkasin nii väsinuna, sest köhahood raputasid mu öö jooksul kaks korda pooleks tunniks üles. Ma vihkan haigusi. Vihkan seda nõrkust, mille haigused kehale annavad.
neljapäev, 20. jaanuar 2011
Posted by eve at 05:32
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 comments:
Tean küll.
Aga samas annab haigus võimaluse.. õigemini.. sunnib maha istuma ja natuke aega endasse vaatama ja kuulama. Või siis lihtsalt puhkama.
Ülepinge. Sisepinged. Misiganes.
Vähemasti enda kogemused on sellised.
:)
Postita kommentaar