Loobusin eile õhtul linna peale minekust ja läksin normaalsel ajal magama. Ärkasin kell kuus hommikul ja vihma ikka sadas... sajab veel ja veel. Ma nii armastan vihmaseid hommikuid. See värskuse lõhn õhus ja vihmapiiskade langemise hääl aknalaual. Vihmas jalutada. Vihmas joosta. Vihma vaadata ja tunda. Nii ilus. Nii nii ilus, et suisa eriline tunne on ja undki ei ole.