Istun siin oma toas. Tajun häguselt, et väljas paistab päike. Tumedad kardinad on akende ees. Tahan pimedust ja tahan peitu maailma eest. Varsti teen ka seda. Veel üks nädal ja siis... Andke andeks kui ma enam telefonile ei vasta või kirjadele või uksekoputustele. Sest ma lihtsalt ei suuda enam... olemas olla. Tahaks talveund. Sest talv on hinges niikuinii. Kõik on jääs. Teatud olukorrad panevad jää sulama, aga ajutiselt. Kiire uuesti külmumine.
Kõik on nii katki ja paha. Mina olen katki ja olen ka paha. Teen asju, mida mulle teha ei meeldi. Olen inimestega, kelle vastu ma midagi ei tunne. Lõputud ööd. Näod. Käed. Ma ei taha enam. Kõik.