Unetu keha

Unetus vaevab mind taas,
leban ärksana akna all maas,
silmi pilgutan korraga vähe,
unne suikvele enam ei lähe.

Vaevu kuulen südamelööke,
kestab edasi ikka see öö veel,
valust rebenend sajast kohast,
mürki haavadest välja vohab.

Tõmbleb piinatud väsinud keha,
tahaks midagi kaunimat teha,
kätevärina algaval saatel,
sooviks ihu vaid tukkuda maanteel.

Ei kuuleks,näeks ega tunneks
kui suigutaks lõputa unne
üks kihutav masin mind teelt.
Minema siit! Minema veel.


25.11.09, kell 04:42