Iga kord kui hüvasti ütlen, varisevad kõik seinad mu ümber kokku. Emotsionaalne kaos. Hullumaja. Ma tean, mida ei tohi teha ja öelda, kuigi siis hakkaks parem. Appii, andke abi !
Miks ma teen haiget headele inimestele? Miks ma ei võiks olla selline, kes on õnnelik kui on leidnud HEA mehe? Ikka kisub nende pahade poiste poole. Kuradi pööratud energia! Rullis. Mina. Ma vist ajan segast. Aga ei-ei-ei, ma lihtsalt ei suuda enam!
Aga kui joon, siis on kõik nii talutav. Maailm on äkki vikerkaarevärvides, kõikjal huvitavad võõrad näod. Tsiteerides John Lennonit Whatever gets you thru the night! Misiganes! Misiganes. Aga ma lihtsalt ei tea, mida teha enam. Sisikond tahab plahvatada.
teisipäev, 10. november 2009
hüvastijättudest...vist!
Posted by eve at 21:20
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 comments:
Postita kommentaar