Pekki. Pooleteise tunni pärast pean olema Kuperjanovi tänaval ja end operatsiooniks kohale vormistama. Olen niii väsinud, et suudan vaevalt arvuti klaviatuuril sõrmi liigutada. Meeled on nürid. See on tegelikult hea kui opp peaks kohaliku tuimestusega tehtama, aga välistatud ei ole ka üldnarkoos. Jummal teab, mis kell see opp mul veel toimub üldse.
Tahaks ainult magada. Kohutavalt lihtne oleks praegu voodisse viskuda ja maagaadaa. Sest ma eeeiii viiiiitsi mitte kusagile minna. Jumalast suva sellest opist ja kõigest muud, ainult magada tahaks.
Eile jäin ööseks Caroli juurde. Too korter tekitas igasugu emotsioone... meie ühine kodu... kunagi. Minu kassid seal, kes mind täiega võõrastasid. Hingemattev kurbus haaras mind endasse ning ma ei suutnud magama jääda tükk aega, vaatamata sellele, et eelmiselgi öösel põneva raamatu tõttu vaid kolm tundi magada sain.
Väsimusest hullunud. Silmad palavikuliselt põlemas... punased. Nagu mingi eelajalooline loom või robot. Inimvare. Ja mine siis nii kössi aetuna operatsioonile. Optimismilainet on vaja praegu. Kust ma küll saaks selle? :(