komisjon, šoppamine ja kreisi tööpäev

Täna on täiesti kohutav päev olnud. Pea valutab! Kohe kohe lippan poodi mahla ostma, et endale paar viinakoksi kurku kallata. Muud moodi lihtsalt ei oska seda päeva paremaks teha.
Hommik oli tegelikult võrdlemisi mõnus. Ärkasin liiga vara. Maru sürr oli taas kooli kõndida. Nagu oleks jälle tudeng. Vestlus komisjoniliimetega oli hirmutavalt lihtne. Vist hakkan oma sotsiaalfoobiast üle saama. Ei uskunud, et selline päev koidab! Peale koolis käiku läks hommik veel paremaks - šoppasin endale täiesti mittevajaliku ja eelarvesse mittesobiva kleidi, selle juurde loomulikult ka sukad... ja siis oli vaja üks väga armas lilla müts ka ära osta. Nüüd ma ei saagi laupäeva hommikul zavoodist tulles taksot võtta. Traagiline! :D
Mul tuleb Aili suureks heameeleks nüüd tunnistada, et zavood on parim!! ! Hear that? Happy now? ;)
Aga lõunaks tööle jõudes hakkasid igasugu asjad juhtuma. Sain tööl olla vaid kümme minutit kui kaks põnni mu nii välja vihastasid, et tegin sellist häält, mida ma ei uskunud end kurgust iial kuulda saavat. Paariline imestas ja lapsed vakatasid. Vot mis juhtub kui sõnn välja vihastada! Kell üks pidime alla saali juhataja sünnipäevaks laulu harjutama minema. Iiisand, ma EI OSKA laulda enam. Šokk. Tegin vaikselt piiks-piiks. Ja sain sellest proovimisest peavalu. Pärast selgus, et õpetaja abi ei jõua arsti juurest tagasi, mis tähendab, et kell kolm läks väga kiireks. Kõigepealt tuli viis judo-trenni minejat üles ajada, siis teised lapsed, siis nõud laudadele panna, siis lastega alla saali teatrisse kobida, siis trennist teised ära tuua, siis üht poissi taga otsida, kes vahepeal oli osanud ära "kaduda" (loe:peitu pugeda), siis poole teatri pealt kööki toidu järele joosta ja avastada, et kokad on juba toidu ära toonud rühma, siis lastega tagasi üles minna, toit jagada, kraaksuda, et nad kiiremini sööks, nõud ära pesta, lapsed wc-sse ajada, lapsed riidesse panema ajada ja jälle kraaksuda, et nad ikka kiiremini teeks. Kui lõpuks õue jõudsime oli kell juba viis! Siis jooksin ühe vanema juurest teise juurde meeldetuletusega homseks lapsele kartul kaasa anda, et saaksin nende lastega midagi huvitavat meisterdada. Ja mm... ühe lapse imekenasse noorde onusse ära armuda! :D Selle kõige sees oli aega mul sada korda kella vaadata ja kell ei tahtnud mitte edasi minna! Kell kuus sain siiski tulema, pea plahvatusohtlikult valutamas.
Ja nüüd ma lähen saastakasse! Mahla! Viin on loomulikult külmikus olemas!