Kessust pole ikka veel midagi kuulda. Juba neljas päev. Kas on enam mõtet loota, et ta ühel hetkel lihtsalt ukse taga näu-näu teeb ja süüa nõuab, nagu poleks midagi juhtunudki? Vist mitte... aga nii tahaks veel loota. Siiski, ma olen tuimem kui ma arvasin. Pole selle situatsiooni traagikat veel täielikult adunud. Mulle jõuab miskipärast kõik ikka hiljem kohale.