Ma istun voodil ja tunnen oma seljal päikese soojust, ma vaatan aknast välja ja ma näen päikest... aga päikese all laiuvad endiselt lumeväljad ja kraadiklaas näitab endiselt liiga palju miinuskraade. Kohe-kohe on märts, esimene kevadkuu. Miks ei paista kusagilt ometi ühtegi kevademärki? Mul energiavarud on otsas. Vajan, et oleks juba aeg, mil saaksin külmetamata pargipingil istuda ja päikesel oma nägu paitada lasta.
teisipäev, 22. veebruar 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 comments:
Postita kommentaar