Olen juba kaks päeva järjest saanud sittade emotsioonide sekka kogeda ka ülihäid. Pühapäeval ja esmaspäeval helistasid sugulased, keda polnud ammu näinud... üht kuu, teist pea kolm aastat, kolmandat suisa ca kümme aastat. Pühapäeval siriuse tiir ning eile õhtul eksprompt püssikasse karaokele ja hiljem zavi friikaid sööma. Nii hea oli jutustada, nagu poleks üldse aega möödunud :-) Ei mingit võõrastamist. Ja just NEID inimesi oli mul vaja, et kõik unustada ja end hästi tunda. Paneb järjekordselt südamele koputama, et oma sugulastega tuleb tihedamalt suhelda. Ühed geenid mõistavad sind alati kuidagi paremini.