Mu elu... täiesti absurne. Kõik on nagu mingis haiges twisted komöödias. Mis toimub? Ma ei saa enam midagi aru. Mida ma tahan?

Aga mul on halb eelaimdus ühe inimese suhtes.. viimane kord otsustasin oma sisetunnet ignoreerida ja pikemas perspektiivis tekitab see mulle siiamaani kahju. Võiks arvata, et inimene õpib oma vigadest eksole.

Teise inimese suhtes on aga eriliselt soe ja positiivne tunne. See tekkis nii äkki, et ma lihtsalt ei tea, mida selle tundega peale hakata. Tunded tuleb alla suruda, mõtlen vahest. Kas antud juhul oleks see õige? Siinkohal ütleb sisetunne, et ei ei-go for it. Aga kaine mõistus (või hirm?) ei lase.