Ma vajan mingit märki, et kõik saab korda! Et mu emotsioonid ei jää igavesti niimoodi hüplema. Mul on halb ja ma olen ise selles süüdi. Lugesin Kadi blogi, kes kirjutas, et enne elada endast kõik välja kui olla tuim. Oh, praegu ma soovin, et mina oleks tuim!
Tegelikult oleks maru vahva kui meie tunded muutuksid sõrmenipsuga. Nips ja rõõm. Nips ja viha. Nips. Nips! Ilus (igav?) utoopia.
kolmapäev, 31. märts 2010
Posted by eve at 10:35
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 comments:
Postita kommentaar