Täna öösel nägin esimest korda sellel sügisel, kuidas lund sajab. Ei olnud mingi õnnis jõuluootuse tunne, polnud üldse meeldiv tunne, mis mind valdas. Pigem oli reaktsioon selline - kurat, hakkab jälle pihta. Tõesti ei viitsi niimoodi ringi sumada, nagu viimased kaks talve. Tsipake mõistust talvetaat, eksole!