Ärkan. On laupäeva hommik, kuigi pole üldse vaba päeva tunnet. Pähe kerkib koguni küsimus - kas minna tööle jala või bussiga. Aga täna ju ei pea tööle minema. Kõigest kooli ja sedagi alles lõuna paiku... Rahunen. Tõmban kardinad akende eest ära ja lasen valgusel tuppa voolata, tugitooli ja raamaturiiuli haarata, seinad.. lõpuks toa kaugematessegi nurkadesse pugeda. Hetk hiljem alles märkan - lund sajab. Kohe päris kõvasti keerutab akna taga. Ilus on lumesadu päevavalguses. Vaatan kohe jupp aega...