Tänasest pühapäevani on jälle kool. Otsus psühholoogiat õppima minna on olnud viimase aja sündmusi arvestades parim, mida ma enda jaoks teha sain. Peale selle, et see on mu tööalases ja isiklikus elus kasulik, on see ka kirjeldamatult huvitav. Tekib tunne, nagu ei käikski koolis, vaid mõnusalt vaba aega veetmas. Siiski, olen selles valdkonnas alles lapsekingades. Aga hullem oleks see, kui kasvuruumi polekski!

Ja muideks, tänase seisuga olen olnud 60. päeva kaine!