järjekordne surnud mees, keda armastada!

Ehk siis lugesin ka Jack Londoni "John Barleycorni" ära.
Tohutult palju samastumist omaenese eluga... alkoholi tarbimise osas. Kõik need mõtted on keerelnud ka minu peas ja ilmselt keerlevad ka edaspidi. Kogu see sotsiaalne pool, mis alkoholi tarbimine endaga kaasa toob on lõpuks lihtsalt niivõrd paeluv, et isegi kui tegelikult juua ei taha teed seda ikka. Ja mõelda vaid, et alles laupäeval olin siiralt õnnelik kui terve päeva kestnud pummelungi tulemusel kordagi ära ei vajunud; meeled olid erksad ja kogu aeg oli fantastiline tunne, nagu viibiks eriti värviküllases unenäos. Kordagi ei mõelnud siis, et tekkinud on taluvus alkoholi suhtes! Vajan ka mina rohkem, et täiesti purju jääda. Ühest joogist on saanud vähemalt neli.

Ja paar tsitaati ka siia lõppu...

Pole muud kui isu ja himu, oma vatsa ja niuete hüpiknukk.

Kogu elumäng on hea, olgugi kogu elu vigane ja olgugi kogu mäng lõpuks ikkagi kaotatud.