Kas kiusatustele peaks järele andma?

Ma olen alati arvanud, et peaks. Ja enamasti olen järele andnud ka. Näiteks kiusatus mingi toidu järele või kiusatus alkoholi järele kui sa parasjagu juua ei tohiks. Kiusatus veidi kiuslik olla kasvõi. Aga on igasuguseid teistsuguseid kiusatusi. Näiteks kiusatus oma eksi juurde joosta ja tema kaissu pugeda kui sul midagi halvasti on. Kas see on kiusatus, millele peaks järele andma? Kiusatus olla sellega, kellele sul enam õigust ei ole?