Eilne zavood. Kõik oli nii sürr, kella nelja ajal tuli äkitselt nö pilt ette - hakkasin inimeste nägusid seletama. Enne registreeris aju ainult nägusid meie lauas, ülejäänud olid nagu udu sees.
Ma tülitsesin sõbrannaga põhjuste üle, mida vaid häguselt mäletan. Lisaks sellele viis tuju alla üks tüüp, kes käe pealt mu elujoont uuris ja teatas, et ma suren 35-aastaselt. Sellest uudisest tuli mul veel hullem kass peale. Mitte, et ma teda usuks, aga teiste inimestega võrreldes on mu elujoon ikka kahtlaselt lühike küll!
Noh, ja siis tundsin end äkki niiii purjus olemas ja oli oht magama jääda. Õnneks hakati siis äkitselt imehead tantsumuusikat laskma. Vehkisime Ailiga küünarnukkidega endale ruumi ning täna on jalad valusad. Mõnus. Mida rohkem hommikupoole kell tiksus, seda paremaks olemine läks, positiivsed emotsioonid lausa voolasid minusse :P
Täna sain smsi ühelt noormehelt, kellele olin eile oma numbri andnud. Pilt temast on kahjuks mõnevõrra hägune. Nüüd juurdlen juba mitmendat tundi, kuidas originaalselt vastata talle. Ja kas üldse ongi mõtet vastata? Mäletan, et ta hakkas mind lõpuks häirima lausa. Õhtu algas sitasti, lõppes kenasti! :) Täna ei olnud isegi paha olla, mis on suht ime, arvestades kui mitut asja segamini joodud sai.
Nüüd hakkan mõneks ajaks asjalikuks. Järgmise nädalavahetuse jätan vahele. Kaua võib.