I'm back. Feels so weird. Like I never left. I'm looking at those trip pictures and find myself thinking - when was I there? As if it was ages ago.

Hm, ma ei tea, miks ma äkki inglise keeles kirjutasin :P

Aga eilne teine lennureis oli eriline sürr. Rõõmustasin liiga vara, et saan mõlema reisi ajal akna all istuda. Barcelonast Amsterdami möödus reis hästi, vähe uniselt, aga hästi. Öö lennujaamas läks muide lennates mööda! :P Kaks tassi kohvi, karbitäis tomateid ja üks liiga magus saiake ning kümme lehekülge juttu päevikusse :D
Igastahes Amsterdamist Tallinna oli väga hull sõita. I was literally casping for air! Mingi tunnike enne lendu läks olemine väga sitaks. Süda oli paha, kõhus keeras imelikult. Läksin lennukile... Seal ju alguses nii palav. Tundsin, et süda ikka väga paha ja õhku ei ole. Läksin siis mingit iiveldusevastast rohtu küsima. Toodi. Võtsin. Ei hakanud parem. Siis tuli üks personalist küsima, et kas mul hakkas parem. Aga noup. Ja mind viidi kusagile kõige tagumisse pinki istuma ning mulle toodi hapnikuballoon ja anti hapnikumast. Deemit nagu. Hullult sürr oli olla, selline tunne, et nii iga hetk viskab pildi tasku. Õnneks või õnnetuseks siiski ei visanud ja vegeteerisin mingi tund aega selle maski all. Kusjuures parem hakkas. Võtsin ära. Keerasin hapniku kinni... õigemini minu kõrval istuv noormees keeras, sest ma olin liiga uimane,et lugeda ventiili pealt sõnu "on" ja "off" ! :D Pärastpoole alles vaatasin, et oi see ju lihtne!
Igastahes mingi poole tunni pärast oli jälle sitt olla, aga hapnikku ei tulnud sellest neetud balloonist enam. Ja siis ma jooksin muudku wc-vahet, sest põhja lõi alt ära :D
Nagu väga fakkis lennureis!

**
Läksin eile kell pool kuus õhtul magama ja vahelduva eduga magasin täna hommikul poole viieni. Tee, mis tahad - peale seda enam magama ei jäänud. Nüüd tsillin arvutis ja mõtlen, et peaks pildid ilmutusse viima, aga mitte ei taha Tartu peale minna. Kardan mingit kultuurišokki vist! :))

**
Eriti positiivne üllatus oli mul täna hommikul kui kaalu peale astusin. Kaotasin selle reisukesega neli kilo! ;) No worries, see tuleb kiirelt tagasi, eriti kuna peaaegu terveks nädalaks Rõngu lähen.

**
Eile kui saabusin... mu kassid täiega võõrastasid mind. Tripsu lasi end sülle küll võtta ja kallistas, nagu ta seda ikka teeb. Aga pärast ikka väga pikalt põrnitses. Ja kui magama läksin, siis tuli kirjutuslaua peale pikutama ja aint vahtis sealt. Ronja põgenes suht kohe diivani alla peitu. Kurb oli. Nüüd oleme jälle sõpad! ;)