Appi! Viimased päevad... selline emotsioonidetulv. Vastik masenduselaine. Kummaline on kõik. See elu siin tundub nii lihtne. Pole ka põhjust, miks ei peaks olema lihtne. Mul on raha, et elada lihtsalt. Pole argielu muresid, mis kodus ees ootavad. Ma tean, et ootavad. Usun, et läheb ca kaks-kolm päeva, kuni taas Caroliga tülli keeran Eestis. Jubejube! Ei taha tagasi.
Aga siin on teistsugused probleemid. Aga neist ma ei kirjuta praegu, sest sain täna mööda Barcelona randasid viis tundi jalutades päikesepiste ning vasak käsi põleb... Seegi üks siinsetest muredest kui nii võtta.