I'm back. Feels so weird. Like I never left. I'm looking at those trip pictures and find myself thinking - when was I there? As if it was ages ago.

Hm, ma ei tea, miks ma äkki inglise keeles kirjutasin :P

Aga eilne teine lennureis oli eriline sürr. Rõõmustasin liiga vara, et saan mõlema reisi ajal akna all istuda. Barcelonast Amsterdami möödus reis hästi, vähe uniselt, aga hästi. Öö lennujaamas läks muide lennates mööda! :P Kaks tassi kohvi, karbitäis tomateid ja üks liiga magus saiake ning kümme lehekülge juttu päevikusse :D
Igastahes Amsterdamist Tallinna oli väga hull sõita. I was literally casping for air! Mingi tunnike enne lendu läks olemine väga sitaks. Süda oli paha, kõhus keeras imelikult. Läksin lennukile... Seal ju alguses nii palav. Tundsin, et süda ikka väga paha ja õhku ei ole. Läksin siis mingit iiveldusevastast rohtu küsima. Toodi. Võtsin. Ei hakanud parem. Siis tuli üks personalist küsima, et kas mul hakkas parem. Aga noup. Ja mind viidi kusagile kõige tagumisse pinki istuma ning mulle toodi hapnikuballoon ja anti hapnikumast. Deemit nagu. Hullult sürr oli olla, selline tunne, et nii iga hetk viskab pildi tasku. Õnneks või õnnetuseks siiski ei visanud ja vegeteerisin mingi tund aega selle maski all. Kusjuures parem hakkas. Võtsin ära. Keerasin hapniku kinni... õigemini minu kõrval istuv noormees keeras, sest ma olin liiga uimane,et lugeda ventiili pealt sõnu "on" ja "off" ! :D Pärastpoole alles vaatasin, et oi see ju lihtne!
Igastahes mingi poole tunni pärast oli jälle sitt olla, aga hapnikku ei tulnud sellest neetud balloonist enam. Ja siis ma jooksin muudku wc-vahet, sest põhja lõi alt ära :D
Nagu väga fakkis lennureis!

**
Läksin eile kell pool kuus õhtul magama ja vahelduva eduga magasin täna hommikul poole viieni. Tee, mis tahad - peale seda enam magama ei jäänud. Nüüd tsillin arvutis ja mõtlen, et peaks pildid ilmutusse viima, aga mitte ei taha Tartu peale minna. Kardan mingit kultuurišokki vist! :))

**
Eriti positiivne üllatus oli mul täna hommikul kui kaalu peale astusin. Kaotasin selle reisukesega neli kilo! ;) No worries, see tuleb kiirelt tagasi, eriti kuna peaaegu terveks nädalaks Rõngu lähen.

**
Eile kui saabusin... mu kassid täiega võõrastasid mind. Tripsu lasi end sülle küll võtta ja kallistas, nagu ta seda ikka teeb. Aga pärast ikka väga pikalt põrnitses. Ja kui magama läksin, siis tuli kirjutuslaua peale pikutama ja aint vahtis sealt. Ronja põgenes suht kohe diivani alla peitu. Kurb oli. Nüüd oleme jälle sõpad! ;)

Uihh, kahe tunni pärast läheb buss. Ma ei ole täna päeval magada saanud, seega tulebki öö otsa tiksumist lennujaamas. Kõige hullem saab olema aeg kolmest kuueni, sest selles vahemikus oleme siin tavaliselt magama jäänud. Teine hull aeg kindlasti keskpäev kui Eestisse saabun ja tuleb võibolla oodatumast kauem pagasit passida. Uuh.
Sain just niiiii head sööki: makaronid juustu, küüslaugu, sibula ja tomatiga ning tomatikastmes. Üks Eesti tsikk tegi. Mmmm kui hea. Nagu kusagil restos oleks söömas käinud! :)
Aili ja Belliisi lahkuvad ka juba homme. Kell seitse äratus, siis hommikused asjatamised ja minema. See tähendab, et kogu see ülejäänud kamp lahkub siis homme hommikul. Estonians are left from the building!

Alati muudan meelt. Nii ka nüüd. Ma ikka otsustasin lennujaamast Tartusse minna. Magama. Näis, millal pagasi üldse kätte saan. Kardan, et pagas ei jõua mu lennule, mis tähendab tundidepikkust passimist Tallinna lennujaamas. Ja siis Tartusse. Ja neljapäeval kojuu Rõngu. Võtan vist kassid ka kaasa, saavad õues ringi joosta. Loodan, et Ronja minema ei pane. Aga muidu nad korteri seinade vahel kogu aeg. Kahju hakkab. Votnii.

Homme on viimane päev siin Barcelonas molutada, siis tuleb jälle asjalikuks hakata. Loomulikult tuleb mul minna lennujaama öösel kella poole ühese bussiga, sest järgmine buss läheks alles pool kuus hommikul. Arvestades, et mu lend väljub 6:05, siis ei jõuaks nagu kuidagiii. Nii rikas ma ka pole, et raatsiks 15-25 EURi takso peale raisata vaid selleks, et saaks squatis kolm tundi kauem istuda.
Oh jah, selja taha jääb see linn. See teistsugusus. Ja tuleb taas tavalisus. Kuigi ka Barcelona ei tundu enam nii teistsugune kui 23 päeva tagasi.

***
Belliisi värvib Ailil juukseid. Paki peal ütleb, et punane, Aili arvas, et tumepruun. Näis näis! :D

**
Aili tegi täna proovipakkimist. Mitte ei tahtnud asjad kotti mahtuda ja peaaegu oleks loobunud läppari kaasavedamisest, aga mingi ime läbi õnnestus siiski kraam kokku lükata. Nemad lähevad ka sellel nädalal minema... loomulikult Pariisi, mitte Tartusse.

**
Leidsime täna vanaemale kingituse. Jee jee. Nüüd kingimured murtud. Endale tahaks vist ka midagi, aga ei viitsi vist poodides sibada enam. Kavatsen homse päeva maha molutada. Cafe con leche kusagil kohvikus. Päevitamine terrassi katusel. Võibolla ka üks kebab õhtupoole. Hehe. Mitte midagi asjalikku.

**
Kui kolmapäeval lõpuks Liliani juurde jõuan, olen rampväsinud. Lähen magama sinna nagu! :D Eks tuleb kohviiii teha. Ja veini! :P Uhh, reedel siis Tartusse. Ei taha sinna. Eiii taha. Oma kiisusi tahan küll näha, nende pärast lähengi Tartusse, muidu läheks otse Rõngu. Mul juba Rõngu minekuks plaan valmis: helistan emale, et olgu kartulid ja hakklihakaste valmis tehtud ning mmm.. punapeedisalat.

:D:D
Sauu, Eestini!

Nagu nii uimane olemine on täna. Magama sai jäädud alles poole viie ajal, kell üheksa oli äratus, mille ma unisest peast kinni vajutasin loomulikult.
Ma ei viitsi täna isegi randa minna. Lähen vist kusagile kohvikusse head kohvi jooma.

Montserrat'i võiks minna, aga Aili on otsustanud, et ta ei viitsi. Niu! :(

Nagu silgud pütis või kuidas see oligi...?

Siin on liialt ülerahvastatud. Meie korteris. Kümme inimest: üheksa eestlast ja üks hollandlane. Magamiskohti on kuus, no okei 2 diivanit ka. Jõhker. No place to be alone. Õnneks kuus päeva jäänud. Elab üle. Elab üle?
Aga recycle'mises oli täna jackpot. Kokku üheksa kilo kartuleid, mitu arbuusi, kirsse, nektariine, õunu, tomateid, juustu, viinereid, sinki, lademetes saia... jne. Metsik! :D

Butt-kicked feeling!

Oii, tunnen, nagu oleks peksa saanud. Keha valutab üleni, silmad punased. Tegelikult veetsime päeva rannas. Lained olid jälle niiiii võimsad. Rahulikult ujuda küll ei saanud, sai lainetega võidelda hoopis. Suht kreisi, aga fun fun. Eile ei olnud nii lõbus, kuna ma peaaegu uppusin ära ühe korra. Niii jube, neelasin pool liitrit merevett paari minutiga. Üritasin ühe laine haardest välja rabeleda kui juba uus laine peale lahmatas. Mõtlesin, et ongi kõik. Aga näed - ei olnudki. Igastahes muutus mu arusaam uppumissurmast. Olen alati arvanud, et võiks surra uppudes (või siis rahulikult oma voodis magades). Miks ma küll mõtlesin, et oleks lahe surra vetevoogudes? Loca mujer.

Aga täna oli lahe, sest püsisin enamuse ajast lainemurrust eespool, nii et minuni jõudis suurel kiirusel kogu see laine tekitatud vahumöll. Naersin seal üksinda, nagu väike laps. Täiega lõbus oli! :P

Aili, Sandra ja Ints on caprabode juures recycle'imas... ülejäänud kamp läheb hiljem Veritase juurde ja kui nemad ka tagasi tulevad, siis uuesti randa minek. Pimedaaas.



**

Metsik kuumus juba teist päeva. Riided on seljas märjad lihtsalt, midagi peale külma vee ja mahlajäätise süüa ei suuda. Eile öösel käisime siiski kebabi ostmas. Ja millised kebabid meile valmistati!? Kreisi. Kaks korda nii suured kui tavaliselt. Mees vaatas vist, et me ju ikkagi püsikliendid! :D Sain seega hommikul ka kõhu täis süüa!

**

Kuue päeva pärast olen Tallinnas. Ja kuna Tartusse eriti ei kipu, siis otsustasin paariks päevaks Liliani juurde majutada end. Õnneks ta võtab mu vastu! :) Pärast seda... eks siis ole näha. Kaia oleks kah vaja üle vaadata seal Virumaal! ;)

**
HELL!! Nett loopis mu välja korraks ning rohkem kui pool postitust kadus. Urr, ma vihkan kui nii juhtub. Persse, ma ei viitsi uuesti kirjutada enam.

Loomapiinajad!!!!!!!!!!!!

Lollid hispaanlased. Lollid loomapiinajad hispaanlased. Käisin täna mööda La Ramblat taas ja nägin jälle neid putkasid, kus müüakse linde-loomi. Pisikesi valgeid hiirekesi, nirke, kääbusküülikuid ja igasugu papakoisid. Ja nad kõik on puurides. Ning ümberringi on sadu ja sadu inimesi. Ja autod sõidavad kahel pool teed. Lärmi on niiii palju ja siis need vaesed loomakesed seal niimoodi puuris. Eriti südamesse läksid need väikesed jänkukesed. Vaatasid oma armsate silmadega, hirmunud silmadega. Kükitasin ühe puuri ette... nii oleks tahtnud puuriga minema joosta, päästa nad sealt. Üks hall jänkupoiss oli julge, tuli kohe uudistama ja lasi oma ninakest puudutada. Samal hetkel tuli onuke pappkarbiga. Väikese, no umbes 40x30 cm karbikesega. Arvasin, et see on ostja. AGA EI! Onu võttis sellest väikesest pappkarbist veel neli väikest jänkukest välja, et ka nemad siis teiste juurde puuri pista. PAPPKARBIST!!!! Nägi, et ma neid jäneseid seal vahtisin ja arvas vist, et tahan mõnd osta. Tegi siis puuri pealt lahti ja tõstis ühe just pappkarbis olnud jänku sealt välja. Küsis, kas tahan sülle võtta. Keeldusin, tegin pai vaid. Mees naeratas ja VISKAS siis väikese jänku puuri tagasi. VISKAS!!! KÕRGELT! Oleksin tahtnud samal hetkel hiiglaseks muutuda ja teda ennast kusagile niimoodi visata. Läksin sealt minema, pisar tuli silma nende väikeste armsate olevuste pärast... Mis elu see selline on? Olla abitult puuris tuhandetele möödakäijatele vahtida. Neil ei olnud puuril isegi katust, mis neid päikese käest varjanud oleks.

:(

Appi! Viimased päevad... selline emotsioonidetulv. Vastik masenduselaine. Kummaline on kõik. See elu siin tundub nii lihtne. Pole ka põhjust, miks ei peaks olema lihtne. Mul on raha, et elada lihtsalt. Pole argielu muresid, mis kodus ees ootavad. Ma tean, et ootavad. Usun, et läheb ca kaks-kolm päeva, kuni taas Caroliga tülli keeran Eestis. Jubejube! Ei taha tagasi.
Aga siin on teistsugused probleemid. Aga neist ma ei kirjuta praegu, sest sain täna mööda Barcelona randasid viis tundi jalutades päikesepiste ning vasak käsi põleb... Seegi üks siinsetest muredest kui nii võtta.

Appi, pohmell. Ja draama draama. Kogu aeg midagi juhtub.

Barcas

Uuh, olen nyyd juba kuuendat p2eva Barcelonas. Selle aja sisse on j22nud yks ujumask2ik Vahemeres, yks pohmell ja h2sti palju ringi k6ndimist, ahhetamist ja vahtimist :D Mulle kyll see linn meeldib v2ga v2ga! :)
Recycle´imine on fun eriti kui mingid hispaania mammid ette j22vad :P sellest kunagi hiljem, sain netti Aili armust 10 mintsa :D
Nyyd ootan 2ikese l6ppemist ja siis turule asju tsekkama!

Reisiärevus on. Kõhus keerab täitsa. Not so fun :D
Oleks juba kohal seal. Kell kümme stardime Tartust Tallinna poole ja siis läheb veel hiiglama kaua aega enne kui lennuk stardib. Õnneks sain kõige lühema lennu peale - otse Tallinnast nelja tunniga ;)

Homme samal ajal olen juba neli tundi Barcas olnud! :P

Appi, mul veel vaja asju osta ja kotti pakkida ja raha käia vahetamas ning mõned asjad vaja ära pesta veel ja... igasugu asju vaja teha veel enne homset. Aga ma ei viitsi end liigutada! Rüüpan juba teist tassitäit kohvi ja teen plaani rõdule päevitama minna :D

Vedasin enne läppari rõdule ja istun nüüd siin. Mõnus soe värkse õhk ja õrn tuuleke. Tripsu ja Ronja on ka seltsiks, Ponna ajab kärbseid taga ja Trips vahib rõduäärelt alla ning nuusutab miskit. Armas on vaadata neid - minu kaks kassikest. Nagu lapsed tead! Pereliikmed.
Kuidagi h'sti rahulik on olla...hinges ma mõtlen. Sisemine rahu. Ja nii hea on mõelda, et täna algas puhkus ning enne 17. augustit tööle minema ei pea. Ülehomme Hispaaniasse. Ootan.

Valude Top 10

1) südamevalu
2) hambavalu
3) kõrvavalu
4) peavalu
5) haavavalu
6) seljavalu
7) kurguvalu
8) kõhuvalu
9) kaelavalu
10) äsja ära löödud varba valu

.... jah, mul on igav!

Läksin hambaarsti juurde hommikul ja siis selgus, et nad olid andnud mulle vale aja ning lõpuks otsustasid, et mu hambal ei olegi vaja täidist vahetada, kuna see pole valutama hakanud ega midagi... Pääsesin - lasti minema ning kohtume augusti keskel! :D