Närvid!

Maru kahju, kui inimesed on närvis. Mul endast ka alati jube kahju kui mina närvis olen. Eriti raske on vaadata kõrvalt, kui keegi su lähedastest on millegipärast närvis. Siis ajab see närveldamine lõpuks ka ennast närvi. Ja siis on tülid juba kerged tulema. Vihkan närvilisi inimesi ja seda kui ise lähen närvi. Närvi minemise all mõtlen ikka sellist totaalset kaose moodi asja, mitte lihtsat väikest pabistamist enne lõputöö kaitsmist või muud taolist. Õnneks saan varsti-varsti Rõngu minna, loodan, et on päikest ja ilusat ilma, et saaks terve nädalavahetuse õues olla.
Ja kutseaasta viimane seminar oli täna ära. Jee. 24. septembril veel kaitsmiskomisjon, aga suurem jamamine on selja taga.
Ok, närvitsemise vaba nädalavahetust kõigile! :)