Tore on tõdeda, kuidas inimesed, kellest päriselt hoolin on alati minu jaoks olemas. Isegi kui linnad ja asfaltteed on vahepeal, isegi kui telefonis pole alati kõneaega.. aga siiski iga ilmaga.

Laupäevane tartu oli väga sürr.. kell pool üheksa hommikul veel alkoholi otsimas käia ja juua juua, kuni hakkab halb, ärgata keset päeva ja karta silmi avada...
Aga ma ei kurda, sest nalja sai rublade, kroonide ja eurode eest :)

See iseloomustaks tegelikult eilset päeva küll :D


Täna aga on rahu, pohmellivabadus ja päike :)