Müstika, kuidas võib sarnasustesse takerduda. Täiesti mitte tahtlikult. Kahest erinevast mehest pandi kusagil kokku see kolmas, kellel on omadusi mõlemast. Elu on huvitav, tuleb tõdeda. Ja inimesed, kes meie teele satuvad võivad tõepoolest korduda, kandes lihtsalt veidi teistsugust kesta.

On käes selle aasta viimane hommik ja ma olen purjus. Ma tantsisin tantsisin tantsisin zavoodis sõna otseses mõttes kõik halvad mõtted endal peast ära. Dejavu-inimesed ruulivad, kuigi miskipärast on nad alati higisemad kui need päris inimesed. Ja ühe musi sain ka ootamatult, mis oli isegi armas.
Kõik see, mis täna toimus oli tegelikult suhteliselt tsill.

oi kui tige!

"Kõik, kellel vähegi silmad peas on näevad ju!" Tagant järgi mõeldes ma pole kindel, kas see oli hooliv hoiatus või solvang. Veel rohkem mõeldes on see ka ilmselge fakt, mille peale ma varem polnud eriti mõelnud. Olin küll, aga mitte sellistes mastaapides või nii. Igatahes tundsin järsku, kuidas mul süda sellest kõigest pahaks muutus ning ainus soov oli kiiresti põgeneda. Which I did! Ja nüüd olen tige.
Tige tige tige. Ja äkitselt on ka selgus käes - tulebki olla selline. Selline, nagu niikuinii arvatakse. Sest vahet ju pole, kui isegi so-called sõber, voodikaaslane või whatever mind ei usu!

Väga avameelne postitus. On jah raisk. Mida faking iganes.

Tige.

Veider, kuidas mõni asi, mida sa nii väga ootad jätab su seest täiesti tühjaks. Mitte tühjaks selle heas mõttes, vaid tühjaks justkui peale suuremat piinamist ja valu... kui enam ei jaksa tunda ega olla. Selline halb tühjus. Kuidas on võimalik, et see MISKI, mis nii õnnelikuks pidi tegema tagantjärgi niimoodi mõjub? Kas see tühjus tuleb sellepärast, et see oodatu sai läbi? Või sellepärast, et see oodatu polnud tegelikult õige? Et ma võisin südamepöörituseni õnnelikult oodata, aga tegelikult pole see siiski see, mida ma vajan? Vajadus ja tahe. Midagi tahtmine või millegi vajamine? Mis selle ootuse puhul küll õigem öelda oleks?

On öö, istun siin üksinda, uni on natuke, aga magada ei taha. Ümberringi on kõik nii vaikne, isegi naaber ei norska täna. Kapi kõrval seisab kaks pudelit veini ja külmiku peal üks poolik siider. Vahin neid juba pikemat aega, aga sirutan ometi käe taas veepudeli järele.


kuidagi sobib väga hästi praegu...

Tüüpiline! No nii tüüpiline, Eve, sa ikka oskad.

Hah. Säh sulle rahulikke jõule. Kõik võimalikud ja võimatud kohad on täis tuisanud, selg ja käed on lumerookimisest päris läbi. Seni kuni õues müttasin ei saanud muidugi midagi aru ja gaad teem - lõbus oli :D.
Aga nüüd otsustas eks-mees meie niigi veidi kolisevat kodurahu rikkuda ja kingikotiga läbi astuda. Karju appi! Lisaks vaatasime, kuidas kõrvaltänavas kaks kiirabiautot ringi sebis. Ojaa, RAHULIKUD jõulud.

lumesulps...


jõululaupäeva õhtul täistuisanud esik...


maja ees kõrguvad lumemäed...

Jõuluhommikune Tartu oli katkiseid elusid täis. Kurbade silmadega üksik daam, poolpidune noormees bussi oodates pingil suikumas, vanem meesterahvas bussijaama kohvikus teist õllet joomas...Üksikutele on jõulud ilmselt kõige kohutavam püha aastas. Praegu tundub naeruväärne, et mõtlesin jõulud mööda juua ja oma perele mitte külla sõita.

Üks tänase päeva mõttetera kusagilt internetiavarustest - pooled probleemid tekivad sellest, kui ollakse liiga vara nõus või öeldakse liiga hilja ei. Tõsi!
Ma parafraseeriks seda enda viimase aasta kohta aga nii - pooled probleemid tekivad sellest, kui ollakse liiga hilja nõus või öeldakse liiga vara ei. Sest kui sa ikka kohe alguses keeldumisega endal tee kinni paned ja hiljem avastad, et oleksid tegelikult pidanud jah ütlema... well, see on ikka pask avastus küll. Mina olen meister iseenda soovidest mitte aru saama enne kui on hilja.

Milleks oli mulle vaja rääkida kõiki neid asju? Nüüd ma ei saa seda kõike enam peast välja. Unine, aga magama ei suuda jääda. Arvutisumin kõrvus äiutab, aga niipea kui tuba on pime ja pea patja puutub on kõik see uni kadunud.

Homme algab puhkus. Peagi tuleb aasta viimane nädal. Kas möödub see samamoodi, nagu eelmise aasta viimane nädal? Pidevas uimaekstaasis? Reaalsuse ja kujutelmade piirimail kõlkudes?

Kallis armas Balzac, anna mulle andeks. Olid minu jaoks aastaid esikohal, aga nüüd pead seda kohta Remarque'iga jagama. Saage siis kenasti läbi.

Loomulikult olen jälle suutnud end auku mõelda. Loomulikult peaksin ma kohe magama minema, et kell pool kuus puhanuna ärgata. Loomulikult peaksin ma oma elu teistmoodi elama. Loomulikult olen ma halb inimene. Loomulikult.

Paarid, kes seksivad ainult lapse saamise eesmärgil ja mingise graafiku alusel peaksid kohe lahku minema. Sest selline asi on lihtsalt kurb.

Lastele meeldivad karussellid. Nende peal on tohutult vahva keerelda. Aga maha tulles hakkab sageli paha, sest kuigi sina seisad, pöörleb maailm su ümber edasi, nagu see karussellgi. Milleks siis maha tulla?
Miks peab olema nii raske midagi oma elus muuta? Astuda karussellilt maha, taluda ära see õõvastav südamepööritus ning edasi elada...teistmoodi. Ma ei suuda astuda karussellilt maha.

Pühapäeva õhtu. Arvasin, et jee - saan lõpuks rahulikult olla, aga nüüd tuleb see faking üksinduse tunne. Joon siidrit, see maitseb hästi ja teeb kõik sisemuse mõnusalt pehmeks. Selline tunne, nagu keegi paitaks. Aga siiski.. see üksindus. Nüüd tulevad jõulud ka. Ohjummel.

just avastasin, et viha võib olla tõepoolest maailma kõige tugevam (ja kõige kasulikum!) emotsioon. lase oma viha endast välja. karju, peksa kõik segi kui tunned, et nii peab. just do it. ja parem hakkab.

mina olen vihane iseenda peale. enesele küll molli ei anna, aga kaua võib üks inimene viriseda?!? enam ei saa nii. olen enesele piinlik inimloon.

faking hell, võta end kokku naine !!!!

Täiesti põrgulik õhtupoolik on olnud. Töö juures polnud hetkekski aega istuda ning tööpäeva lõpus ei puudunud palju, et oleks pidanud politsei ja lastekaitsega asju hakkama ajama. Aaah. Peavalu on metsik, aga veel pole võimalik puhkama hakata. Sada piparkooki vajab kaunistamist. Hõissa, jõulud. Perse kõik see jõuluaeg, ausõna noh!

Kohvi ja sigarettide dieet.

Väga-väga-väga omadega läbi. Kamba 6-aastastega Pärnus teatris käimine võtab ikka võhmale küll. Lisaks mingi krdi viirus või külmetus jälle. Aitäh, SELLISEL nädalal!!! Veel on miljon asja teha ja mul juba jaks pms otsas.
Head und, lähen parem magama ära.

Hakkab pihta. Ohumärgid on olemas: ärkan hommikuti tunde enne äratuskella, õhtul ei jää magama, alkoholivajadus on suurem kui iial varem, söön liiast või siis ei söö üldse, suht püsiv meeleolulangus samuti. Ma ei taha sellesse paari aasta tagusesse auku iialgi tagasi kukkuda. Aga praegu olen äärele ohtlikult lähedale jõudnud. Pean midagi muutma, aga ma ei tea kuidas..

Defineerige sõprus. For real. Sest mina ei ole kindel, et ma tean selle sõna definitsiooni. Sõbrad ei saa olla need, kellega sa magad. Ei saa ju? Ja kui nad ei ole sõbrad, kes nad siis on? Armukesed? Defineerige armukesed.

Kui ühel õhtul suudad mõelda ainult ühest nn silmarõõmust, kuigi tegelikult pole kohal ühtegi ning teisel õhtul suudad reaalselt mõelda tegelikult täpselt samast silmarõõmust, kuigi kohal pole samuti ühtegi, siis mida see ütleb? Vabandan kui mu mõttekäik jäi veidi segaseks, aga ma olen lihtsalt purjus. Purjus. Tulin koju üksinda.
Ja ei, ma ei karda...aga see oleks veider. Ja ma pole sugugi ainuke, kes arvab, et see oleks veider.
Joomine ei ole kasulik. See paneb muidu väga adekvaatselt mõtleva aju liiga aktiivselt paska tootma.

Kas jumal on olemas? Ja KUI ongi, siis miks ta mõnikord nii kuradima ebaõiglane on?
Kui palvel on jõud, siis ma palvetan. Mõttejõuga inimene terveks ja meie sekka tagasi! Ära küsi mis juhtus, ma ei räägi. Aga lihtsalt elu - see on nii habras. Kohutav kui seda järjekordselt meelde tuletatakse. Loodan siiski parimat. Ma ei palveta, sest ma ei oska ja ilmselt see oleks lihtsalt võlts, aga ma tõesti loodan...

Üleeile avastasin, et maailmas on olemas minu hingesugulane. Nii veider.

Varahommikul Lona põranda peal magada ja kell pool kümme jommis peaga koju jõudes naabrinaiselt uksega piki pead saada. Oh õnne!
Tegelikult oli väga mõnus kolmapäevane pralle.

Ma tahan omale mõnusat pesa, mida ma saaks enda omaks nimetada. Kuidas ma saaksin sellise? Keegi mulle üht miljonikest ei tahaks jõuludeks kinkida? oleks armas. tegelikult ei olegi nii palju tarvis, piisaks 300 000-st ka!

Veider, kuidas purjus peaga arvad end vajavat mingeid asju. Paremat muusikat, rohkem alkoholi, seksi, unustust.. mida iganes. Üsna kindlasti saabub joobes olles alati hetk, mil vajad kohe ja praegu üht vastassoost isikut enda kõrvale. Või olen mina ainuke, kellel nii on? Ma ju tean, et ei ole :) paljud me oleme sellised. Äärmine totrus ongi see, et enamasti ei suudeta sellele soovile vastu panna. Siit siis järgneva päeva süümekad jne. Seeõttu ongi eriti hea tunne kui suudad kiusatusele mitte järele anda! Ja kui siis järgmisel päeval ärkad üksinda, on niii hea tunne!

Ma tunnen, et ma tahaks midagi öelda, aga ma ei oska. Eneseväljendus on NULL.
Aga reede oli ägee :D kuid eile oli zavis dj, kes pani mu pea valutama!