Hämming alkoholiga ja kohvipakiga!

Jõudsin hommikul kell pool kümme Selverisse, ladusin korvi kohvipaki, suure Sangria veinipudeli, liitrise Viru Valge ja ühe odava šampuse. Läksin rõõmsal meelel kassasse ja seal öeldi mulle, et enne kella kümmet hommikul alkoholi ei müüda. Täielik hämming. Ma teadsin küll, et peale kümmet ei müüda, aga et enne kümmet hommikul ei saa, seda ma ei teadnud. Vahtisin kassapidajale natuke aega tigedalt otsa, siis läksin ja ladusin alksi lettidele tagasi ning tulin kohvipakki aint ostma.
Teine hämming juhtus teel Selverist Aardla-Võru risti poole. Tulin siis rattaga rahulikult, aga mingi hetk hakkasin kiiremini sõitma... ühest äärekivist üle libisedes käis äkki mingi plõks, vaatasin, et kett tuli maha, aga ei tulnud ka ikka. Egas midagi, sõitsin edasi. Järsku hakkas üks juube ilus džiip mul kõrval tuututama ja onud sees vehkisid midagi kätega. Tahtsin neile juba keskmist sõrme näidata kui üks onu akna alla keris ja ütles: "Kohvipakk!" Haaahahaha, paha mark, mu kohviüakk vedeles nii 150 m meetri tagapool maas, väike õrn kilekott oli sanga otsas kõlkudes katki läinud. See oligi see niinimetatud kõlks, mida ma kuulsin. Täielik hämming, et leidub veel toredaid inimesi tänu kellele sa oma kohvipakki ära ei kaota.