neljapäev, 30. oktoober 2008

söögist

Jäätisest ja jogurtist on siiralt kopp ees... mõtlen, et esimene söök, mille ma peale paranemist teen on spagetid frikadellide ja itaalia kastmega. Mmm. Ega ka Siriuse praest ära ei ültle, no tegelikult selle isu nii väga ei ole, võtakshamburgeri parem. Mmm - palju salatit ja kastet. Mmm, mmmmmm.
Kurat, ei saa isegi kirjutada söögist ilma, et kõht korisema hakkaks. Tuleb jälle jäätist ja jogurtit sisse laadida veidi.

teisipäev, 28. oktoober 2008

Mandliopp!

Nonii, eile siis see neetud asi ära tehtigi.
Saabusin Põlva haigalsse kella üheksaks. Juba vara hommikul tuli pealt näha stseeni, kus kaaspatsiant vingus (st, lõugas), et miks haiglasse arvelevõtmisel nii pikk järjekord on. Mingi mölakas oli! Okei, see-selleks. Sain siis lõpuks palatisse ära ning läks ootamiseks, et millal minu opi kord kätte jõuab. Süüa ja juua ju ei tohtinud ning kell 12 oli küll juba siuke nälg, eriti veel siis kui palatikaaslased lõunat sööma hakkasid. Suht peale palatisse jõudmist tulid sisse mingi haiglaõde ja kaks praktikanti. De ja vu Grey Anatoomiast, kui tädi praktikantide käest küsis, kes mulle kanüüli sisse tahab panna. No siis üks blondim plika tuligi nõelaga mu parema käe veeni kallale. Aga professionaalne töö - mul ei olnud isegi valus. Opile sain veernad ühe ajal - kõigepealt väike vestlus kirurgiga ning siis juhatati mind edasi opiruumi. Tuli end kitsale opilauale pikali visata, seal niimoodi lamades hakkas äkki väga friiki ning siis hakkasin opiõdedega juttu ajama - olin närvis noh. Ausaltöeldes ma üldse ei mäleta, mis jututeemaks oli! Siis anti mulle juba mingit rahustit kanüüli kaudu veeni - terve keha hakkas hullumoodi surisema. Ja järgmiseks süstiti uinutit, ütlesin veel tädikestele head ööd, nood naersid ja ütesid sama ja oligi kööga, silmad läksid iseenesest kinni.
Virgusin selle peale, et mind tõsteti opilaualt voodisse. Ma ei saanud algul üldse aru, et opp läbi on, arvasin, et narkoos pole veel mõjunud, aga ütlesin siis, et mul on kurk nii valus. Hihiii, siis sain alles pihta, et opp on juba läbi! :P Mind tõsteti külili, anti hunnik salfakaid ja kauss ja oi kus ma siis iga natukese aja tagant verd tatistasin - nii mingine neli tundi kindlasti. Ma vist nägin eriti pläss välja, et mind ööseks intensiivi jäeti, teised viidi ikka oma palatisse tagasi. Õhtul anti juba jogurtit limpsida - see ei tahtnud ikka üldse alla minna. Nagu mingi imepeenike toru oleks kurgus ning toit saab aint mööda toda liikuda. Kõri on siiamaani niiiii paks, et nagu mumps oleks ka veel pealekauba!
Täna kümne ajal tuli isa mulle järgi, Carol ja ema olid ka kaasa tulnud. Autosõit ajas südame vingelt pahaks ikka, isa sõidab ka ju jõnks-jõnks-jõnks. Aga annan andeks- eks ta tahtis mind kiirelt koju ka toimetada! Kodus vegeteerisin voodis mitu tundi, kuni tuli aeg rohu võtta. Et aga terveid tablette veel neelata ei saa (kraabivad kurgu ära või jäävad vapsee kurku kinni), siis tuleb neid veetassis enne lahustada ja siis seda lahustund jama juua.
Nüüd siis istun veidi arvutis ja lähen vegeteerin voodis edasi. Jogurtit söön kah, aga juba ongi sellest kõrini!

pühapäev, 26. oktoober 2008

Homme ongi see neetud mandliopp!
Näis, ka üldse lastakse opile mind sellise nohuga.
Tahaks kaelast ära saada selle asja tegelikult - sõna otseses mõttes! :)

laupäev, 25. oktoober 2008

Testriffic

What do your eyes say about you?

Eyes of Vitality
Eyes of Vitality
Your eyes are already readable. They are full of life and passion. You love life and all those that enter into yours. You love to live and laugh. Your motto is to "eat drink and be merry, for tommorrow we die."
How do you compare?
Take this test! | Tests from Testriffic

kolmapäev, 22. oktoober 2008

Tegelikult ma tean, mida ma tegema pean. Kui ma ei teaks, siis mul ei oleks nii valus.

Teadmatus on järelikult siiski parem kui teadmine!

neljapäev, 16. oktoober 2008

armastaks

Ma soovin, et ta oleks mulle tähtsam!
...et ma mõistaksin teda paremini!
...et ma aitaksin teda rohkem!
...et ma ei süüdistaks teda!

Ma soovin, et ma armastaksin teda!

kõrini!

Mul on nii kõrini! Draama draama otsa.
Ja ma ei saa jälle magada enam, st normaalsel ajal ei saa magama mindud enam... homme on tööpäev, ma peaks ammu magama juba. Aga hoopis istun ja söön siin arvuti taga. Söömisest on ka kõrini muide. Kõht on kogu aeg täis, a kui vähegi sisse mahub jälle, siis topin ka. Järgi ei saa ka jätta... kuigi on kõrini.
Jamadest on kõrini.
Pidevast haige olemisest on kõrini.
Rohud võeti ka pealt ära, nüüd on jälle see "suvine" sürr-tunne peal... see paha tunne... et kõigest on kõrini. Faak.
Kõrini! :(

Ja Aili ka külla ei tulnud täna! :/ Hea, et homme Stellagi tuleb.