laupäev, 28. jaanuar 2012

Kuidas ma ka ei püüaks sellele mitte mõelda, ma lihtsalt ei suuda sellele mitte mõelda. Oeh. Millal kergemaks läheb? Ma lihtsalt ei tohi üldse enam mõelda. Kui hea kui niimoodi teha saaks... mitte millelegi mõelda.

neljapäev, 26. jaanuar 2012

Unenägudemaailm ja reaalne maailm polegi alati pöördvõrdes. Täna vastu hommikut nähtud unenägu ostus 100% detailsusega samal hommikul tõeks. Üldiselt istusin päris tükk aega lihtsalt tooli peal ja ootasin, et südame puperdamine järele jääks.

kolmapäev, 25. jaanuar 2012

Me kõik soovime enda juurde inimesi. Isegi need soovivad, kes ütlevad et ei soovi. Me kõik soovime lähedust. Isegi need, kes armastavad üksiolemist ja vabadust. Aga kogu aeg nii ei saa, sest siis läheb hulluks. Igaühel peab olema keegi, kelle juurde ta saab igal ajal minna. Aga kõikidel ei ole. Ja need, kellel ei ole... noh, nad muutuvad millekski robotite sarnaseks või siis lahkuvad siit elust. Hoidkem neid, kes meil on, sest nad ON.

pühapäev, 22. jaanuar 2012

Meeleolude kõikumine on teemas. Hetkel tahaks lihtsalt midagi puruks peksta.

laupäev, 21. jaanuar 2012

jäälilled köögiaknal ja pärastlõunane tervisesupp - minu ilus laupäev :)


reede, 20. jaanuar 2012

Ja polnudki põhjust depresseerumiseks. Eksam, mis tähistati ÕISis mitu päeva tagasi 0-ga ei tähendanudki läbikukkumist, tulemus lisandus alles täna õhtul. Üüratult suur rõõm oli seal B'd näha. Selline tunne, nagu oleks oscari võitnud :D ausõna!
Mina ju ei tea neid ülikoolisüsteeme enam, kurat! :) tekkis adrenaliin ja ülim motivatsioon järgmiseks eksamiks õppida. Kui see nüüd kestaks ka...

Ilusat pidu kõikidele, kes täna linnas on. Mina loen veel ajukeemiat ja poen siis voodisse.

neljapäev, 19. jaanuar 2012

Võitled pool ööd selle nimel, et suudaksid magama jääda, kuigi keha on juba kell üheksa õhtul nii väsinud, et vajuks vaikselt toolilt põrandale, aga siiski õnnestub uinuda alles mõned tunnid enne ärkamist. Kogu aeg tiirlevad peas lausekatked, küsimused, eneses kahtlemine. Kõik see tekitab nii palju stressi ja masendust, et kogu aeg on lihtsalt süda paha. Kõike seda saadab muidugi väike palavik ja peavalu. Lausa suurepärane. Jaa, ma pirisen, aga on põhjust ka.

kolmapäev, 18. jaanuar 2012

Üle enese varju ei saa hüpata. EI SAA! NO EI SAA, KURAT! Jalast ka ei saa teda sikutada, mitte mingit moodi ei saa kätte. Nii tigedaks ajab. Ooooaaah. Täielik juhe kuu.

teisipäev, 17. jaanuar 2012

Enesetunne on lihtsalt äärmiselt sitt. Tahaks oksendada ja magada.

laupäev, 14. jaanuar 2012

Vesi kui unenäosümbol... tähendab mida? Nägin täna täiesti haigeid unenägusid jälle. Mõlemas oli domineerivaks elemendiks vesi. Esimeses püüdsin meeleheitlikult vee voolamist takistada, teises unenäos viskasin klaasitäie vett kaela minu voodis amelevatele inimestele. Freud kirjutab, et vesi viitab alateadvuse soovile olla seksuaalselt sõltumatu ja vaba. Aga Freud tõlgendas kõike seksi läbi, seega ma teda eriti ei usaldaks.

neljapäev, 12. jaanuar 2012

Never give up ! Isegi läbi pisarate tuleb edasi rühkida.

neljapäev, 5. jaanuar 2012

eksamite-eelsed unenäod

nägin täna öösel unes, et põgenesin kinnisest hullumajast... lõin küünarnukiga akna katki, nagu mingi action woman, hüppasin aknast alla ja jooksin siis üle suuuure heinamaa oma vabaduse suunas. redutasin metsatukkades ja varjasin end võõraste küünis, vahepeal muutusin taksikoeraks ning siis kohtasin sadu kilomeetreid eemal kusagil suuuuures rahvuspargis Lonat, kelle kätte oli imekombel sattunud mu rahakott, nii ta siis päästis mu suurest kitsikusest välja ja jätkas oma teed... täiesti ulmeline unenägu, ammu pole midagi nii lõbusat unes näinud :D see on see, kui õpid poole ööni psühholoogiat - alateadvus genereerib unenägudesse kõike seda, mida inimene päeva jooksul kogenud on.
tean, et teine unenägu oli mul täna öösel veel. seda nii detailselt ei mäleta, aga igatahes olin jälle sunnitud põgenema, sest keegi oli lavastanud mu mingis mõrvas süüdi kusagil kaugel maal.. jõudsin eestisse ära, aga jälitati mind kodumaale ja siis hakkasin otsima võimalusi tagasi välismaale põgenemiseks... sain mingi bussiga lätti, sealt aga otsustasin edasi häälega minna... kohtasin kaht noort kodutut, kes olid nõus minuga koos trippima ja nii me siis läksime kolmekesi tee äärde.. ja siis ma kahjuks ärkasin.
unenägusid võiks saada salvestada videole... et paned õhtul enne magama jäämist enda pea külge mingid elektroodid, mis kõik info videosse viivad... hommikul lükkad video käima ja vaatad, nagu mingit filmi. päris põnev oleks.
järjeunenäod olid mul vanasti üsna sagedased ! niimoodi võib iseenda peast raamatu kokkugi panna :D

kolmapäev, 4. jaanuar 2012

Mind ajab marru, et ühest väikesest libastumisest aitab, et jälle sellele allakäigu spiraalile trippima jääda. See ajab nii marru, et ma kavatsen uuesti üles ronima hakata. Votmis ! Ma saan kõigega hakkama kui tahan.

teisipäev, 3. jaanuar 2012

Ma kohe mitte ei tahaks vinguda, aga kuradi raske on õppida, kui sa oled äsja külmetunud.. kõige suurema nohu ja uimasuse staadium üldse ning laupäeval on eksam, mida ma põen vähem kui teisi, aga sellegi poolest kardan, sest tegu on esimesega peale kolme-aastast koolipausi. Ma ei tea - soovige mulle edu või midagi.

aasta uus !


Uus aasta algas väga ilusasti. Kainelt, esiteks ! Ja koos inimestega, kes on kõige tähtsamad mulle. Esimesed inimesed, keda südaööl kallistasin olid minu oma õde ja mees.. Ütleks, et väga õigesti alanud aasta. Mitte nii, nagu eelmine või üle-eelmised. Igati rahul. Selleks aastaks ma mingeid lubadusi ei anna. Muidugi ma mõtlen enda peas, mida tahaksin saavutada, aga need on pigem eesmärgid üldse, kui et eesmärgid üheks käibel olevaks aastaks.
Tahaks lihtsalt öelda kõikidele inimestele, kes mu ümber on ja kes mind hoiavad KUI VÄGA ma teid armastan. Lugege seda kui varahommikust emotsioonidepuhangut või mis iganes, aga tegelikult on see lihtsalt tõsi.